Jõulukombed: Millest on saanud jõulutraditsioonid alguse?
Jõulud on armas püha, mida tähistatakse üle maailma ja jõuludega käib kaasas rida ilusaid traditsioone. Edasi lugedes saate teada näiteks seda, kuidas kuusepuu meile tuppa sattus, mille üle vaidlevad Tallinn ja Riia ning palju muud huvitavat, mida on hea jõuluõhtul ka jõuluvanale rääkida.
Järgnevad kolm traditsiooni on au sees ka neil, kelle jaoks jõulude algupärane tähendus on armas muinasjutt. Ometi on tegemist olulise sündmusega, milleks valmistutakse pikalt ette ja mida tähistatakse nii perede, sõprade kui kolleegidega.
Jõulukingituste tegemine
Kingituste vahetamine on väga pika ajalooga jõulutraditsioon. Ehkki kingieelistused ja maitsed on aja jooksul muutunud, on sõpradele ja perele rõõmutoovaid kingitusi tehtud tuhandeid aastaid.
Kingituste tegemise juured on paganlikes rituaalides ja need on palju-palju varasemad kui ristiusuga seotud traditsioonid. Külmal ja pimedal ajal peeti kogu Euroopas detsembrikuus lõbusaid pidustusi, kus peale söömise ja joomise vahetati ka kingitusi. Kinkimiseks sobisid kujukesed, küünlad ning söödavad kingitused, nagu puuviljad ja pähklid.
Varases Euroopas olid jõulud hoopis teistsugused kui me seda nüüd teame – perekeskse pühana. Noored mehed käisid siis jõulude paiku majast majja kerjamas ja sageli nõuti kingitusi liigagi riiakalt.
Jõuludes on kokku põimunud paganlikud ja kristlikud traditsioonid – muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27. detsembril.
Kristluse saabudes vanad rituaalid jäid, kuigi rituaale saatvad lood muutusid. Piibli järgi tõid kolm hommikumaa tarka Jeesuslapsele kingitusi – kulda, viirukit ja mürri – tema tervitamiseks ja austamiseks. Kirikupühana hakati jõule detsembris tähistama aga alles 4. sajandil.
Kui varasemates jõulutraditsioonides oli kombeks aidata endast madalama ja kehvema klassi esindajaid, siis 18. sajandil muutis kinkimine suunda ja kingitusi hakati tegema lastele. Kingitused ja äri kohtusid ning tekkis külluslik jõulukultuur, millisena me seda täna tunneme.
Jõuluvana
Ka jõuluvana on sajandite jooksul läbi teinud suuri muutusi. See rõõmsameelne ja lastesõbralik tegelane sai alguse pühast Bütsantsi (nüüdse Türgi alad) mungast Nikolausest, kes elas 4. sajandil ja oli tuntud oma lahkuse poolest vaeste vastu. Teda peeti ka laste eestkostjaks ja aitajaks.
Püha Nikolausega käib kaasas legend: elanud kord kaupmees, kellel olnud kolm tütart. Kuna kaupmees laostus, ei olnud tal tütardele kaasavara anda ja ta ei saanud neid mehele panna. Tüdrukuid ähvardaski juba lõbumajja sattumine, kuni Nikolaus seda kuulis. Tal hakkas tüdrukutest kahju ning ta viskas kaupmehe majja kukru kuldrahadega. Nende rahadega sai tütred mehele pandud ja häda oli möödas.
Kuid tänapäevane jõuluvana, kelle nimi on tuletatud hollandi sõnast “Sinterklaas”, tuli hiljem.
18. sajandi vahetusel tegid jõulud läbi suuri muudatusi. Sellest perioodist levis Euroopas ja Põhja-Ameerikas jõuluvana traditsioon tänapäevasel kujul. Ingliskeelses maailmas aitas jõuluvana traditsiooni kinnistada 1823. aastal ilmunud anonüümse autori luuletus “A Visit From St. Nicholas”, mida tänapäeval tuntakse pealkirjaga “The Night Before Christmas”.
Jõuluvana välimuski kujunes välja 19. sajandiks – valge habe, punane tutiga müts ja punane kuub valgest karusnahast krae ja kätistega. Selleks ajaks olid ka kaupmehed ja ettevõtted jõule kujundama hakanud ning traditsioonide kinnistamisele aitasid kaasa Coca-Cola reklaamid 1930ndatel.
Kuusepuu
See igihaljas puu on olnud juba tuhandete aastate jooksul nii paganlike kui kristlike talvetraditsioonide tähistamise juures. Paganad kasutasid kuuseoksi kodude kaunistamiseks talvisel pööripäeval, kuna see meenutas oma roheluses igatsetud kevadet. Roomlased kasutasid kuusepuid templite kaunistamiseks talviste pidustuste ajal. Kristlaste jaoks on kuusk kui taassünni ja igavese elu sümbol.
Täpselt ei tea muidugi keegi, millal kuuske esimest korda jõulupuuna kasutati, kuid see võis olla tõenäoliselt 1000 aastat tagasi Põhja-Euroopas.
Kõige esimese dokumenteeritud jõulupuu pärast vaidlevad aga siiani Tallinn ja Riia! Mõlemad linnad väidavad, et neil olid esimesed avalikud jõulupuud – Tallinnal 1441. ja Riial 1510. aastal Mõlemad puud pani püsti tollal tegus ja jõukas Mustpeade Vennaskond, mis oli Liivimaa vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav gild.
Kas ka teil on juba jõuluigatsus? Shokobox saab leevendada nii jõuluigatsust kui anda nutikaid ideid ettevõttele sobivateks jõulukingitusteks oma magusate ja maitsvate ärikingituste valikust. Vaata meie e-poodi siit!
NB! Teie jõulude sujuvaks laabumiseks tehke oma tellimused varakult, sest isegi jõuluvana ja meie usinad päkapikud pole kõikvõimsad!